kiropraktiline-meditsiin

Sagedased küsimused

EMMKA-le esitatakse kiropraktika kohta palju küsimusi. Allpool on vastused kõige rohkem esinevatele küsimustele.

  • Milliseid haigusi kiropraktikud ravivad?
  • Kuidas leida kiropraktika arsti?
  • Kas kiropraktiliseks raviks on nõutav perearsti suunamine?
  • Kas kiropraktiline ravi on ohutu?
  • Kas kiropraktiline ravi sobib lastele?
  • Kas kiropraktikutel lubatakse haiglas töötada või kasutada meditsiinitehnikat ambulatoorselt?
  • Milline haridus ja koolitus on kiropraktikutel?
  • Kuidas toimub kiropraktiline manipulatsioon?
  • Kas kiropraktiline ravi on pikaajaline?
  • Miks on liigese manipulatsiooni ajal kuulda naksumist?

 

Milliseid haigusi kiropraktikud ravivad?

Kiropraktiku elukutse kuulub sellisesse tervishoiu valdkonda, kus keskendutakse tugi- ja liikumiselundkonna ning närvisüsteemi haigustele ja nende haiguste mõjule inimese üldseisundile. Kiropraktilist ravi rakendatakse kõige sagedamini tugi- ja liikumiselundite neuroloogiliste vaevuste korral, sealjuures, kuid mitte ainult, seljavalu, kaelavalu, käte ja jalgade liigeste valu ning peavalu puhul.

 

Kuidas leida kiropraktika arsti?

Võite otsida ärikataloogi kollastelt lehtedelt, küsida sõpradelt või võtta ühendust kohaliku kaubanduspalatiga. Kuna riiklikuks litsentseerimiseks kehtivad ranged haridust ja professionaalsust puudutavad nõuded, on rahvale tagatud arsti akadeemiline kompetentsus ning kliinilised kogemused.

 

Kas kiropraktiliseks raviks on nõutav perearsti suunamine?

Ei, seda pole vaja. Kiropraktikud on ravi esimeseks lüliks. (Ühendriikides sätestavad seda nii föderaalseadused kui osariikide vastavad seadused) Peale konsultatsiooni ja läbivaatust paneb kiropraktika arst diagnoosi ja määrab ravi või saadab patsiendi sobiva meediku juurde.

 

Kas kiropraktiline ravi on ohutu?

chiro10Kiropraktika on üldtuntud kui üks ohutumaid medikamentideta ja kehasse mittetungivaid ravimooduseid üldse, mida saab rakendada tugi- ja liikumiselundite neuroloogiliste kaebuste ravis. Kuigi kiropraktika on tõepoolest äärmiselt ohutu, ei ole ükski ravi siiski täiesti kaitstud võimalike kõrvalmõjude eest.

Kiropraktikaga seotud risk on aga väga väike. Paljud patsiendid tunnevad kergendust kohe peale ravi, mõned kogevad nõrgemaid valuaistinguid, mis sarnanevad lihaste-liigeste valulikkusele peale mõnda võimlemisharjutust. Kaasaegsetest meditsiinikirjutistest saame teada, et ebamugavustunne ning kerge valu, mis võivad järgneda lülisamba manipulatsioonile, kaovad reeglina 24 tunni jooksul.

Kaelavalu ja teatud tüüpi peavalusid ravitakse täpse kaela- ja kuklapiirkonna (tservikaalse) manipulatsiooniga. Tservikaalmanipulatsioon parandab kaelalülide liikuvust, taastab liigutuste endise ulatuse ja alandab lihaste spasme, mille tulemusena taanduvad surve ja pinge.

Kaelamanipulatsioon on tähelepanuväärselt ohutu protseduur. Kuigi mõned aruanded on seostanud kuklapiirkonna väga kiiret manipulatsiooni teatud tüüpi ajurabandusega või lülisamba arteri rebendiga, puudub siiani selle seose osas täielik selgus. Esinemissagedus on äärmiselt harv – 1 juhtum 585 miljoni manipulatsiooni kohta; andmed põhinevad siiani teostatud teaduslikel uuringutel ning kliinilistel aruannetel. Kui külastate oma kiropraktika arsti kuklavalu või peavalu kaebustega, olge oma sümptomite nimetamise osas väga täpne. See aitab kiropraktikul anda kõige turvalisemat ja tõhusamat ravi, isegi kui selleks tuleb suunata mõne teise raviteenuste pakkuja juurde.

On oluline, et patsiendid mõistaksid riski, mis kaasneb mõningate kõige levinumate tugi- ja liikumiselundite valu raviviisidega – kas retseptiga või käsimüügist hangitud mittesteroidsete põletikuvastaste medikamentidega – kuna need võivad teha oluliselt suuremat kahju kui kiropraktiline manipulatsioon. Vastavalt uurimusele, mis ilmus ajakirjas American Journal of Gastroenterology, on ligikaudu kolmandik kõigist hospidaliseerimis- ja surmajuhtudest seotud gastrointestinaalse verejooksuga, mille põhjustajaks võib pidada aspiriini ning mitmeid mittesteroidseid põletikuvastaseid valuvaigisteid (näiteks ibuprofeen).

 

Kas kiropraktiline ravi sobib lastele?

Jah, see sobib lastele. Lapsed on füüsiliselt väga aktiivsed ning neil esineb raskemaid ja kergemaid kukkumisi, ka saavad nad mitmesuguseid lööke. Traumad tekivad nii igapäevaste tegevuste käigus kui ka sportides. Taolised vigastused võivad põhjustada selja- ja kaelavalu, liigeste jäikust, ebamugavustunnet. Igale patsiendile lähenetakse individuaalselt. Ravimine nõuab äärmiselt suuri oskusi ja laste puhul ka väga õrna kohtlemist.

 

Kas kiropraktikutel lubatakse haiglas töötada või kasutada meditsiinitehnikat ambulatoorselt?

Kiropraktikutel lubatakse haiglates oma patsiente vastu võtta ja ravida ja nad võivad oma ambulatoorsete patsientide diagnoosimisel kasutada meditsiinitehnikat (laborid, röntgen). Õigused haiglale tagati esmakordselt 1983.aastal.

 

Milline haridus ja koolitus on kiropraktikutel?

chiro7Kiropraktikuid koolitatakse esmast abi pakkuvateks arstideks-praktikuteks, rõhuasetusega tugi- ja liikumiselundite haiguste diagnoosimisele ja ravile. Kiropraktikute haridust puudutavad nõuded kuuluvad tervishoiusfääris rangeimate hulka. Tavaliselt on kiropraktika kolledžisse kandideerijal omandatud kolledžis peaaegu nelja aasta pikkune meditsiini eelkursus, kusjuures üliõpilane peab läbima bioloogia, orgaanilise ja anorgaanilise keemia, füüsika ja psühholoogia kursused ning tegema nende ainetega seotud laboratoorseid töid. Kui kandideerija on juba akrediteeritud kiropraktika kolledžisse vastu võetud, muutuvad nõuded veelgi karmimaks – 4-5 aastat erialast õpet on normiks kujunenud. Kuna kiropraktikale on omane kätega töötamine ja keeruline manipulatsioonitehnika, kulub palju aega kliiniliseks väljaõppeks.

Kiropraktiku elukutse omandamiseks kulub kokku 4200 tundi auditooriumis, laboratooriumis ja kliinilise vilumuse saavutamiseks. Kursuse kinnitab akrediteerimisagentuur, mida täielikult tunnustab USA Haridusministeerium.

 

Kuidas toimub kiropraktiline manipulatsioon?

Kiropraktiline manipulatsioon on kätega teostatav protseduur, mis nõuab peensuseni väljaarendatud oskusi – oskusi, mida omandatakse intensiivsete õpiaastate jooksul. Kiropraktik kasutab reeglina oma käsi, manipuleerimaks liigeseid ja eriti lülisammast, eesmärgiga vähendada valu ja taastada või parendada liigeste talitlust. Kiropraktilist manipulatsiooni teostatakse äärmise ettevaatusega ja see põhjustab vaid harva ebamugavustunnet. Kiropraktik valib iga patsiendi erivajadustele vastava protseduuri. Sageli märkavad patsiendid oma seisundis positiivseid muutusi kohe peale esimest ravikorda.

 

Kas kiropraktiline ravi on pikaajaline?

Käte kasutamine kiropraktilises ravis ongi peamiseks põhjuseks, miks patsientidel tuleb kiropraktikut korduvalt külastada. Selleks, et kiropraktik saaks oma patsienti ravida, peab patsient tulema tema kabinetti. Vastupidine raviskeem on tavaline teiste arstide puhul, kel on kindlakskujunenud meetodid patsiendi koduse ravi jaoks (näiteks antibiootikumide manustamine paari nädala vältel üks kord päevas). Kiropraktik võib pakkuda akuutse ja kroonilise seisundi ravi või teha preventiivset ravi, mispuhul patsiendil tuleb teatud kindel arv kordi arsti külastada. Teie kiropraktika arst peab teid soovitava ravikuuri pikkusest teavitama.

 

Miks on liigese manipulatsiooni ajal kuulda naksumist?

Liigeste manipulatsioon võib põhjustada liigestevaheliste gaasimullide vabanemist, mille tagajärjel kuuleme naksatust – täpselt samasugust, nagu sõrmenukkide painutamisel. Heli tekibki liigesesisese rõhu muutusest, mis sunnib gaasimulle eralduma. Sellega ei kaasne vähimatki valuaistingut.

This post is also available in: English